Friedrich Barbarossa mälestusmärk: kus ristisõda lõppes
Göksu jõe kaldal, 9 kilomeetrit Silifkest lääne pool, seisab tagasihoidlik monument kahekeelse sildiga – saksa ja türgi keeles. Friedrich Barbarossa mälestusmärk tähistab kohta, kus 10. juunil 1190 lõppes ühe keskaja Euroopa võimsaima valitseja – Püha Rooma keisri Friedrich I Barbarossa – elutee. Ta juhtis suurt sõjaväge Kolmandas ristisõjas ja oli juba lähedal eesmärgile, kui ületamine üle väikese mägijõe katkestas kõik. Friedrich Barbarossa mälestusmärk on täna ajaloolise mälestuse paik, saksa turistide palverännakute sihtkoht ja vaikne nurgake jõe ääres, kus ajalugu on tunda hoopis teisiti kui muuseumisaalides.
Ajalugu ja päritolu Friedrich Barbarossa mälestusmärk
Friedrich I Barbarossa on üks keskaja Euroopa võtmeisikuid. Alates 1155. aastast Püha Rooma keisrina valitses ta peaaegu neli aastakümmet ja muutis impeeriumi Kesk-Euroopa domineerivaks jõuks. Hüüdnime „Barbarossa” – „Punane habe” – sai ta itaallastelt oma iseloomuliku habeme värvi tõttu. Kolmanda ristisõja ajaks oli ta umbes 67–70-aastane – 12. sajandi mõõdupuu järgi väga kõrges eas mees, kuid sellest hoolimata juhtis ta isiklikult sõjaväge.
Kolmas ristisõda (1189–1192) korraldati vastuseks Saladini poolt 1187. aastal toimunud Jeruusalemma vallutamisele. Selles osalesid kolm suurt monarhi: Friedrich Barbarossa, Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste ja Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda. Barbarossa valis maismaatee läbi Balkani ja Anatolia, juhtides endaga kaasa mitme tuhatmehelist sõjaväge – üht suurimat, mis kunagi Lääne-Euroopas idapoolseks retkeks kokku on pandud.
Teekond läbi Anatolia osutus kurnavaks. Seldžuki sultan Kılıçarslan II tagas vaba läbipääsu – mälestuskiri räägib just sellest „sõbralikust kokkuleppest”. Armee läbis suurema osa poolsaarest ja oli juba sisenenud Kilikiasse, kui 1190. aasta juunis peatus Salephi jõe ääres – just selle jõe, mida tänapäeval nimetatakse Göksuks.
On mitu versiooni selle kohta, mis täpselt juhtus 10. juunil 1190. Ühe versiooni järgi uppus Barbarossa jõge läbides: tema hobune komistas ja vana keiser ei suutnud täisvarustuses veest välja ujuda. Teise versiooni järgi kukkus ta hobuselt maha ja viidi vooluga kaasa. Ajaloolised allikad erinevad detailides, kuid ühes asjas on nad ühel meelel: suur ristisõdalane hukkus väikese mägijõe vetes teel Jeruusalemma.
Barbarossa surm oli retke jaoks katastroof: suurem osa tema armeest pöördus tagasi või hajus laiali. Ainult väike rühm jätkas teekonda meritsi ja ühines Richard ja Philipi vägedega. Piirkond oli tol ajal tegelikult Kiliikia Armeenia kuningriigi kontrolli all – mitte Seldžuki sultanadi, nagu mälestuskirjast järeldub.
Esimene mälestuskivi hukkamispaiga juures püstitati Saksamaa saatkonna poolt 1971. aastal. 2012. aastal avati maanteel D715 suurem monument koos keisri täismõõtmelise kuju. Selle asukoha määras isiklikult kindlaks Saksamaa suursaadik prof Pascal Hector. Kuid juba aasta pärast avamist kadus kuju – alles jäi vaid alus. Kadumise asjaolud ei ole ametlikult kindlaks tehtud.
Arhitektuur ja vaatamisväärsused
Alus ja silt
Täna on mälestusmärk tahutud kivist alus, millel varem seisis keisri kuju. Kahekeelne silt (saksa ja türgi keeles) kordab 1971. aasta tahvli teksti: „Püha Rooma-Saksa impeeriumi keiser Friedrich Barbarossa, kes oli sõlminud sõbraliku kokkuleppe seldžuki sultan Kılıçarslan II-ga vaba läbipääsu kohta, uppus Göksu jões selle koha lähedal, olles teel oma vägedega Palestiinasse.“ Kirjeldus sisaldab ajaloolist ebatäpsust (piirkond kuulus tol ajal Armeeniale, mitte seldžukkidele), kuid kannab lepitavat sõnumit.
Vaade Göksu jõele ja Ekşileri külale
Monument asub kõrgendikul, kust avaneb vaade Göksu jõe orule ja vastaskaldal asuvale Ekşileri külale. Jõgi on siin kitsas, voolab kiiresti ja selle vesi on läbipaistev mägivesi – raske on uskuda, et see tähelepanuväärtusetu oja muutis keskaja ajaloo kulgu. Maastik on Mersini provintsile tüüpiline: madalad mäed, oliivisalud, küla valged majad. Lähedal kulgeb vilgas maantee D715.
Ajalooline perspektiiv: Silifke kindlus
9 kilomeetrit ida poole asub Silifke – linn, millel on antiiksed juured ja hästi säilinud keskaegne kindlus mäetippus. Silifke kindluse külastamine sobib loogiliselt kokku mälestusmärgiga: siin saab näha, kuidas nägi välja kaitstud territoorium, mille läbi liikus Barbarossa armee. Linnas on ka päris hea arheoloogiamuuseum.
Huvitavad faktid ja legendid
- Barbarossa hukkumine väikeses mägijões on Saksamaal sünnitanud terve kultuuritraditsiooni. Hiliskeskaegsetes kroonikates kirja pandud legendi järgi ei surnud Barbarossa, vaid magab Tüüringis Kyffhäuseris ja tõuseb üles, kui Saksamaa on ohus. Surma Göksu jõe ääres tõlgendatakse seetõttu unenäona, mitte surmana.
- 2012. aastal pidulikult avatud Barbarossa kuju kadus juba aasta pärast – selle saatus pole ametlikult kindlaks tehtud. See salapärane lõpp annab mälestusmärgile erilise ajaloolise iroonia.
- Kohalik ajaloolane dr Mustafa Erim tegi ettepaneku püstitada mälestusmärgi kõrvale sildil mainitud seldžuki sultani Kılıçarslan II kuju – Türgi ja Saksamaa ajaloolise dialoogi sümbolina.
- Kolmas ristisõda lõppes, hoolimata Barbarossa surmast, lepingu allkirjastamisega Jaffas: Jeruusalemm jäi Saladinile, kuid kristlastel lubati palverännakut Pühasse Linna.
- Mälestuskirja tekst sisaldab ajaloolist ebatäpsust: 1190. aastal kontrollis seda piirkonda Kilikia Armeenia kuningriik, mitte Seljuki sultanat. Seda parandust on märkinud ka Vikipeedia artikli autorid.
Kuidas sinna pääseda
Friedrich Barbarossa mälestusmärk asub maanteel D715, umbes 9 kilomeetrit Silifkest lääne poole Mersini provintsis. Lähim suurem lennujaam on Adana Sakirpasa (ADA), kust Silifkeni on umbes 100–110 km maanteel D400 lääne suunas, seejärel lõuna suunas maanteel D715.
Autoga Adanast või Mersinis: sõitke maanteel D400 kuni Silifke pöördepunktini, seejärel maanteel D715 Taşucu suunas. Mälestusmärk on näha tee paremal pool, jõe kohal. Parkimine on vaba – tee ääres.
Silifkest mälestusmärgini saab sõita taksoga (10–15 minutit) või minibussiga Taşucu suunas. Ühistransport Adanast Silifkesse sõidab regulaarselt – bussijaamast (otogar) mitu korda päevas. Silifke on ühendatud Mersini ja Adanaga otseliinibussidega.
Nõuanded reisijale
Mälestusmärgi külastamine võtab aega maksimaalselt 20–30 minutit ja sobib loogiliselt kokku Silifke vaatamisega: siin on 12. sajandi kindlus, antiikvaremed ja väike muuseum. Kui aega on, liikuge edasi lääne poole piki rannikut – mõne kilomeetri pärast algab Mersini rannik koos Kızkalesi ujumiskohtadega.
Parim aeg reisimiseks on kevad ja sügis. Suvel on Göksu orus palav ning maantee D715 on turismiliiklusest ummistunud. Talvel on mälestusmärk avatud, kuid tee võib pärast vihma olla libe.
Saksa turistidele on see koht erilise ajaloolise tähtsusega – omamoodi palverännak Kolmanda ristisõja jälgedes. Vene keelt kõnelevatele reisijatele on mälestusmärk huvitav kui haruldane koht, kus Lääne-Euroopa keskaegne ajalugu ristub Türgi Vahemere piirkonnaga: koht, kus grandioosne plaan põrkus kokku looduse ükskõiksusega. Friedrich Barbarossa mälestusmärk ei ole monumentaalne objekt, kuid selle sümboolne tähendus on võrreldes mälestusmärgi enda suurusega ebaproportsionaalselt suur.