Samuti teemasse

Melike Hatun oli 14. sajandi tegelik ajalooline isik, jõukas ja mõjukas Ankara elanik. Yıldırım Beyazıt Ülikooli professor Hüseyin Çınari versiooni kohaselt oli ta tõenäoliselt Kaykubad III – viimase Anatolia seldžukkide sultani – tütar. Ta tellis avalikke ehitisi ja toetas sufistlikku luuletajat Hacı Bayram-ı Veli. Mošee sai tema nime austusavaldusena sellele linna usulise ja ühiskondliku elu patroonile. Oluline on mitte segi ajada teda Melike Mama Hatuniga, keda mainitakse teistes ajalooallikates.

Mošee ehitamine kestis neli aastat. Avamine toimus 27. septembril 2017 Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani juuresolekul. Projekti koostas arhitekt Hilmi Şenalp. Seega on Melike Hatuni mošee suhteliselt noor ehitis, hoolimata selle sügavalt ajaloolisest arhitektuurikeelest.

Avatseremoonial märkis president Erdoğan, et Türgi Vabariigi üheparteisüsteemi ajal tehti katseid võtta Ankaralt ära tema algupärane identiteet, sealhulgas piirates usuliste ehitiste rajamist. Osa eksperte ja ajakirjanikke hindas mošee ehitamist ajaloolisse kesklinna kui „neoosmanlikku sammu vabariikliku linnaplaneerimise vastu”. Arutelu jätkub ning mošee tajutakse mitte ainult arhitektuurilise, vaid ka poliitilise sümbolina.

Mošee palvekoda mahutab korraga 7 000 usklikku. See teeb Melike Hatuni mošeest ühe Ankara mahukaimatest mošeedest. Kinnistu pindala on 3 600 ruutmeetrit. Kuppelruumi on kujundatud põhimõttel, mis pärineb suure arhitekti Sinani mošeede traditsioonist: ühtne tsentriline ruum kõrge trummiga, mis tagab hea akustika.

Ei, Melike Hatuni mošeesse on sissepääs tasuta. Mošee on igapäevaselt avatud kõigile huvilistele. Ainus tingimus on religioosse asutuse käitumisreeglite järgimine: sissepääsu juures tuleb jalatsid ära võtta ning naistel tuleb kanda pearätti ja riideid, mis katavad õlad ja põlved.

Jah, mošee on avatud kõigile külastajatele, sõltumata usutunnistusest. Oluline on vaid järgida üldtunnustatud reegleid: võtta enne sisenemist jalatsid jalast, käituda vaikselt ja austusega ning naistel katta pea ja kanda tagasihoidlikku riietust. Reede keskpäeval (juma-namaz) on mošee tavaliselt ülerahvastatud – sel ajal on parem turismivaatamisega oodata.

Melike Hatuni mošee paistab silma mitme eripäraga. Neli 72 meetri kõrgust minaretti – see on lahendus, mis viitab Istanbuli suurimatele sultanite mošeedele: Sinisele mošeele (Sultan Ahmed Camii) ja Süleymaniye mošeele. Peakupli läbimõõt on 27 meetrit ja kõrgus 47 meetrit. Sissepääsuportaalide kohal on dekoratiivsed kirjad, mille kujundamisel on kasutatud kuldlehte, pärlmutterit, luud ja elevandiluu: see on haruldane keskaja käsitsi kaunistamise tehnikate taaselustamine kaasaegses ehituses. Arhitektuurikeel on tahtlikult eklektiline: selles on ühendatud seldžuki, osmani ja kaasaegsed motiivid.

Neli minaretti on ajalooliselt privilegeeritud lahendus, mis on iseloomulik Ottomani impeeriumi suurimatele sultanite mošeedele. Nelja minarettiga mošeesid ehitati riikliku ja religioosse suursugususe sümbolina. Hilmi Şenalp kasutas seda lahendust teadlikult, et rõhutada hoone ulatust ja staatust. Igal minaretil on kolm şerefe't – muedzini jaoks mõeldud rõdu-galeriid, mis vastab samuti suurte impeeriumi mošeede traditsioonile.

Mošee asub Ulus'i kvartalis – Ankara ajaloolises südames. Otse teisel pool teed asub Gençlik Parkı, pealinna suurim linnapark, kust avaneb parim panoraamvaade kõigile neljale minaretile. Läheduses asuvad Ankara Citadel (Ankara kindlus), etnograafiamuuseum ja Hacı Bayram Camii – mošee, mis on seotud Melike Hatuni vaimse patrooniga. Ühe päevaga on Ulusis võimalik tutvuda mitme ajaloolise perioodiga: Rooma, seldžuki ja vabariigi ajastuga.

Mošee välis- ja sisekülje vaatamiseks, sealhulgas ümbruskonna jalutuskäiguks ja pildistamiseks kulub tavaliselt umbes 90 minutit. Kui kavatsete külastuse ühendada jalutuskäiguga Gençlik Parkis ja naabruses asuvates vaatamisväärsustes – Hacı Bayram Camii või Ankara lossis –, varuge aega pool päeva.

Parim aeg on kevad ja sügis, mil Ankara ilm on mugav jalutuskäikudeks ajaloolises kesklinnas. Suvel võib kesklinnas olla väga kuum, talvel aga tuuline ja külm. Fotograafiale sobivad ideaalselt päikeseloojanguajad: minaretid on kastetud kuldse valgusesse ja kuppel moodustab kontrasti tumesinise taevaga. Atmosfäär on eriti pidulik pühade palvuste päevadel – ramadani ja kurban-bayrami ajal.

Ankara Esenboğa lennujaamast (ESB) on kõige mugavam sõita Havaşi bussiga Kızılay või ASTI peatustesse kesklinnas, seejärel vahetada M1 metrooliinile ja sõita Ulus jaama, mis asub mošeele kõige lähemal (umbes 10 minutit jalgsi). Taksoga lennujaamast Ulusesse sõitmine võtab liiklusolukorrast sõltuvalt umbes 40–50 minutit. Kui olete saabunud Hızlı Treni rongiga Istanbulist või Eskişehirist, on Ankara peajaamast Ulusesse vaid mõned metroopeatused.

Kavandage külastus tööpäevale, vältides reede keskpäeva – sel ajal toimub džuma-namaz ja mošee on rahvast täis. Rahulikuks vaatamiseks sobib kõige paremini hommik esmaspäevast neljapäevani. Kui soovite kogeda erilist atmosfääri, tulge ramadani või kurban-bayrami päevadel. Fotograafide jaoks on parim aeg päikeseloojangutund. Kevad ja sügis on kõige mugavamad hooajad jalutuskäikudeks ajaloolises Ulusis.

Sõitke metrooliiniga M1 ja väljuge Ulus'i jaamas – see on mošeele lähim jaam, kust on jalgsi umbes 10 minutit. Kesklinnast Kızılayst kulub metrooga sõitmiseks 5–7 minutit. Kui sõidate bussiga, ühendavad arvukad EGO liinid Ulust teiste linnaosadega. Mošee asub Atatürk Bulvarı ja Gençlik Parkı – piirkonna peamiste maamärkide – idas.

Enne sisse minekut jalutage mošee ümber. Parim vaade avaneb Gençlik Parkı poolt: lai linnapark ja Atatürk'i puiestee pakuvad haruldast võimalust näha kogu hoonet tervikuna, ilma et esimesel plaanil oleks elumaju. Sealt on hästi näha kõik neli 72 meetri kõrgust minaretti ja peakuplit. Päikeseloojangul säravad minaretid eriti efektiselt – see on parim hetk panoraamfoto tegemiseks.

Võtke mošee sissepääsu juures jalatsid jalast ja jätke need spetsiaalsele riiulile või võtke need kilekotis kaasa. Naised peavad pea katma rätikuga ja kandma riideid, mis katavad õlad ja põlved – rätikuid saab mõnikord sissepääsu juurest laenata, kuid parem on võtta kaasa oma. Sissepääs on tasuta igal ajal, välja arvatud palveajal, mil turistide külastamine on piiratud. Säilitage vaikus ja ärge segage palvetajaid.

Sisse astudes pöörake tähelepanu kupli alla jäävale ruumile: selle läbimõõt on 27 meetrit ja kõrgus 47 meetrit. Ühtne keskne ruum loob ülevat avarustunnet ja tagab hea akustika. Vaadake sissepääsuportaalide kohal olevaid dekoratiivseid kirjutisi: need on valmistatud kuldlehe, pärlmutteri, luu ja elevandiluu abil – haruldane keskaja käsitöötehnikate taaselustamine. Saal mahutab 7 000 inimest, kuid tööpäeval on see peaaegu tühi, mis võimaldab kõike rahulikult vaadata.

Pärast mošee külastamist suunduge Gençlik Parkı poole – see asub otse teisel pool teed ja pakub head vaadet minarettidele teisest vaatenurgast. Seejärel tasub külastada Hacı Bayram Camii – mošee, mis on seotud vaimse patrooniga Melike Hatuniga, ning Ankara Citadel (Ankara kindlus), kust avaneb panoraamvaade kogu ajaloolisele kesklinnale. Lähedal asub ka etnograafiamuuseum. Ühe päevaga saab Ulusis tutvuda mitme ajaloolise ajastuga: alates Rooma antiikajast kuni seldžukkide ja vabariigi perioodini.