Kui palju maksab sissepääs Atatürki parki Mersinis?

Sissepääs Atatürki parki (Atatürk Parkı) on täiesti tasuta. Park on avatud ööpäevaringselt ja sinna pääseb igal aastaajal ilma piletite või lubadeta.

Kuidas tekkis Atatürki park – see looduslik rannajoon?

Ei, park asub kunstlikult täidetud alal. 1950. aastatel, kui süvendati Mersin sadamat, kuhjati põhjast tõstetud muld ranniku äärde, laiendades järk-järgult maismaad. Just sellele täidetud alale rajati 1970. aastatel ametlikult park. Enne seda lainesid tänapäevaste lillepeenarde ja alleede kohal Vahemere lained.

Millele on pühendatud pargi keskel asuv monument?

Monument kannab nime „Refahi märtrite monument“ (Refah Şehitleri Anıtı) ja on ainulaadne selle poolest, et see jäädvustab kahte tragöödiat, mille vahel on pool sajandit. Üks külg on pühendatud aurikule „Refah“, mis uppus 1941. aastal Küprose lähedal Teise maailmasõja ajal. Teine on pühendatud fregati „Ertuğrul” ohvrite mälestusele, mis uppus Jaapani ranniku lähedal juba 1890. aastal. Kolmas külg kannab kindralstaabi ülema Fevzi Çakmaki sõnumit. See on ainus selline monument Türgis.

Mis on fregati „Ertugrul” ajalugu ja miks on see oluline?

Fregatt „Ertuğrul“ oli Ottomani mereväe lipulaev. 1890. aastal uppus ta ametliku visiidi ajal Jaapani ranniku lähedal – see on üks suurimaid mereõnnetusi Ottomani impeeriumi ajaloos. Kohalikud Jaapani kalurid päästsid 69 ellujäänut ja hoolitsesid pikka aega hukkunute haudade eest. See lugu pani aluse erilistele Jaapani-Türgi suhetele; 2015. aastal valmis selle põhjal Jaapani ajalooline film.

Mille poolest erineb Atatürki park Mersin Marina sadamast?

Need on kaks põhimõtteliselt erinevat paika. 2011. aastal 5 km lääne pool avatud Mersin Marina on kaasaegne kompleks, kus asuvad jahtisadam, kaubanduskeskus ja äriline infrastruktuur. Atatürki park on elav linnaruum ilma ärilise rõhuta: jalutuspromenaad, lillepeenrad, monument, kalapüügiklubi. Just siia tulevad elanikud hommikusele jooksule või õhtusele jalutuskäigule, mitte aga sisseoste tegema.

Kas pargis võib joosta või jalgrattaga sõita?

Jah, park sobib hästi jooksmiseks, jalgrattasõiduks või tõukerattaga sõitmiseks. Rannajoont mööda kulgev üle 1200 meetri pikkune jalutusrada on tasane ja pikk – ning pakub vaadet merele. Pange tähele, et pinnakate on kohati ebatasane, seega on jooksmiseks parem võtta kaasa sobivad jalanõud. Hommikustundid on parim aeg: vähem inimesi ja värske mereõhk.

Kas pargi lähedal on kohvikuid ja restorane?

Jah. Pargi kõrval asuval promenaadil asuvad kalarestoranid, kus serveeritakse värsket Vahemere kala. Mersin on tuntud ka tantuni poolest – kohaliku roa, mis koosneb praetud lihast ja mida saab proovida lähedal asuvates söögikohtades. Pargi sees tegutsevad väikesed kohvikud, mis avati juba 1970. aastatel.

Kas park sobib lastega külastamiseks?

Jah, park sobib lastega peredele. Territoorium on tasane ja avar, seal on puhkealasid, lillepeenraid ja lai promenaad. Lapsed saavad vanas jahisadamas kalamehi jälgida ja paate imetleda. Park on avatud ööpäevaringselt ja sissepääs on tasuta, mis teeb sellest mugava valiku spontaanseks jalutuskäiguks.

Millisel aastaajal on parim aeg Atatürki parki külastada?

Parimad külastusaegad on kevad ja sügis. Kevadel on park eriti ilus: õitsevad petuuniad ja kannikesed ning ilm on mõnus. Sügisel on kuumus järele andnud, kuid meri on endiselt soe. Suvel puhub pargis merebriis, mis muudab seal viibimise talutavaks isegi kuumal ajal. Talvel on park samuti avatud ja külastajatele kättesaadav, kuigi osa suvistest üritustest vabaõhuteatris ei toimu.

Kas läheduses on veel muid vaatamisväärsusi, mida ühe päevaga külastada?

Jah, parki on mugav jalgsi külastada koos teiste Mersin kesklinna vaatamisväärsustega. Mõne kvartali kaugusel põhja poole asub Atatürki muuseum, selle kõrval aga suur linnaturg. Kõik need asuvad pargist jalutuskäigu kaugusel, mis võimaldab ühe päevaga läbida tiheda marsruudi kesklinnas, ilma et oleks vaja kasutada ühistransporti.

Kas pargi läheduses sõidab ühistransport?

Park asub Mersin kesklinnas Akdeniz'i piirkonnas, otse rannajoonel. Sinna on mugav sõita linnametrooga või trammiga. Lähim suurem lennujaam on Adana Şakirpaşa (ADA), umbes 70 km ida suunas: Adanast Mersini sõidavad bussid ja TCDD rongid, sõidu aeg on umbes tund. Pargi keskpunkti koordinaadid: 36°47′45″ N, 34°37′46″ E.

Atatürki park (Mersin) – mereäärne promenaad koos monumendiga - Atraktsioon Mersinis

Q: Milliseid üritusi toimub kongressikeskuses ja vabaõhuteatris?

2008. aastal avatud 3160 m² suurune kongressi- ja messikeskus (Kongre ve Sergi Merkezi) võõrustab rahvusvahelisi konverentse, näitusi ja kontserte. Lähedal asub 2000-kohaline vabaõhuteater – Mersini provintsi suurim suvelava. Suvel toimuvad siin festivalid, teatrietendused ja muusikaõhtud otse mere ääres. Enne külastamist tasub ürituste ajakava üle kontrollida Mersini linnavalitsuse veebilehel.

Atatürki park (Mersin) – roheline promenaad täidetud rannikul

Mersin'i Vahemere rannikul ulatub 1200 meetri pikkune ala, mida kohalikud kutsuvad lihtsalt „pargiks“ — Atatürk Park (Mersin) (Atatürk Parkı). Pindala on 184 772 ruutmeetrit, umbes 16 hektarit. Hommikul jooksevad siin merevaatega rada armastavad jooksjad, päeval viskavad kalurid vana jahisadama juures õnged vette, päikeseloojangul valgustab punane valgus lillepeenraid. Atatürki park (Mersin) on linna peamine „kops”, koht, kus kohtuvad sadama müra ja mere tuul, ning keskmise monumendi juures seisab mälestusmärk kahele traagilisele episoodile Türgi mereväe ajaloos. See ei ole vaatamisväärsus tavapärases mõttes, vaid elav linnaruum, kus ajalugu elab kõrvuti igapäevaeluga.

Ajalugu ja päritolu Atatürki park (Mersin)

Pargil on ebatavaline päritolu: see on sõna otseses mõttes merest välja uhutud. 1950. aastatel viidi Mersini sadamas läbi ulatuslikud süvendustööd. Põhjast üles tõstetud mulda ei viidud ära – see laotati ranniku äärde, laiendades järk-järgult maismaavööndit veepiiri ja linnaehituse vahel. Nii tekkis täidetud ala, mis aja jooksul kujundati ümber avalikuks alaks.

1970. aastatel kavandas linnavalitsus selle ala ametlikult pargiks: tekkisid kohvikud, puhkealad ja vabaõhuteatrid. Kümneid aastaid oli park peamine koht linnalaatade korraldamiseks, mis kogusid kokku elanikke kogu Mersini provintsist. Kuni 2000. aastateni tuldi siia mitte ainult jalutama, vaid ka kauplema, etendusi vaatama ja linnapidustustel osalema.

Järk-järgult nihkus tähelepanu keskpunkt. 2011. aastal avati 5 kilomeetrit lääne pool Mersin Marina – kaasaegne kompleks, kus on jahtisadam, kaubanduskeskus ja kultuurihooned. Just sinna kolis osa publikust, kes varem kogunes Atatürki parki. Sellest hoolimata on park jäänud lemmikuks jalutuskohaks ja kogeb täna uuestisündi linna uuendamise programmi raames: linnavalitsus muudab selle kultuuripargiks.

2008. aastal võeti territooriumi kirdeosas kasutusele Mersini kongressi- ja messikeskus (Kongre ve Sergi Merkezi) pindalaga 3160 m². Kompleks hõlmab konverentsisaale, esinemissaali, basseinit ja kaasnevat infrastruktuuri. Selle kõrval asub 2000-kohaline vabaõhuteater – Mersini provintsi suurim suvelava.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Atatürki park (Mersin) on piki rannikut kulgev lineaarset tüüpi park. Selle pikk telg (üle 1200 m) on suunatud kirdest edelasse, paralleelselt mereäärse joonega. Idast piirneb park sadamarajatistega, läänest vana jahisadama ja Efrenki jõe suudmega ning põhjast İsmet İnönü puiesteega. Lõuna-lääne suunas jätkub rannikuriba veel 7 km – Müftü jõeni, kuid nime „Atatürki park” all tuntakse ainult keskset osa.

Refahi märtrite monument (Refah Şehitleri Anıtı)

Pargi keskel seisab monument, mis on pühendatud Türgi mereväe kahele tragöödiale. Üks monumendi külg mälestab aurik „Refah” hukku, mis uppus 23. juunil 1941. aastal Küprose ranniku lähedal Teise maailmasõja ajal. Teine külg on pühendatud fregati „Ertuğrul” ohvritele – see oli Osmani mereväe lipulaev, mis uppus 18. septembril 1890. aastal Jaapani ranniku lähedal selle riigi ametliku visiidi ajal. Kolmas tahvel kannab kindralstaabi ülema Fevzi Çakmaki sõnumit. See monument on ainus Türgis, kus mälestatakse poole sajandi vahega toimunud tragöödiaid.

Kalurite klubi ja vana jahisadam

Pargi lääneosas, kalalaevade ankrukohtade lähedal, on asunud kalapüügi harrastajate klubi. Hommikul võib siin jälgida, kuidas kalurid valmistuvad merele minekuks või sorteerivad öist saaki – stseen, mis on iseloomulik Vahemere sadamate elule. Lähedal asuvad vana jahisadama kaldteed, kust avaneb ilus vaade horisondile.

Lillepeenrad ja jalutuspromenaad

Suurema osa pargiterritooriumist hõivavad lillepeenrad. Linnavalitsus uuendab regulaarselt hooajaliste taimede istutust: kevadel domineerivad petuuniad ja kannikesed, suvel – saialilled ja salvia. Ranna ääres kulgeb jalutusrada – pikk, tasane, merevaatega, sobiv nii rahulikeks jalutuskäikudeks kui ka jooksmiseks. Hommikune jooks 1200-meetrisel alleel, kus õhus on soola lõhn ja kostab lainete müha, on üks Mersin parimaid tasuta naudinguid.

Kongressikeskus ja vabaõhuteater

Kongressi- ja näitusehall (Kongre ve Sergi Merkezi) pargi kirdeosas on 2008. aastal ehitatud kaasaegne hoone pindalaga 3160 m². Seal toimuvad rahvusvahelised konverentsid, näitused ja kontserdid. 2000-kohaline vabaõhuteater võõrustab suvel festivale, teatrietendusi ja muusikaõhtuid vabas õhus – merega lava taustal.

Huvitavad faktid ja legendid

Atatürki park on sõna otseses mõttes merest kasvatatud: kogu ala on täidetud maa-ala, mis loodi 1950. aastate süvendustööde käigus. Enne seda laines siin Vahemere vesi.
Monumendil mainitud fregatt „Ertugrul” hukkus 1890. aastal Jaapani ranniku lähedal – see on üks traagilisemaid episoode Osmani laevastiku ajaloos. Selle hukkumine pani aluse erilistele Jaapani-Türgi suhetele: kohalikud Jaapani kalurid päästsid 69 ellujäänut ja hoolitsesid pikka aega hukkunute haudade eest. 2015. aastal valmis selle loo põhjal Jaapani ajalooline film.
Aurik „Refah” uputati Küprose lähedal Teise maailmasõja ajal. Rahumeelse laeva hukkumine neutraalsetes vetes oli valus sündmus Türgile, kes säilitas ametlikult neutraalsust.
2008. aasta kongressikeskus kerkis alale, mis veel 1970. aastatel oli linnalaatade toimumispaik. 35 aasta jooksul muutus sama tükk täitemullast kaubandusplatsist kilomeetripikkuseks kultuurikompleksiks.
Pargi põhjakülge piirav Ismet Inönü puiestee kannab Türgi teise presidendi – Atatürki lähima kaaslase – nime. Mõlemad nimed – Atatürki ja Inönü – esinevad siin kohanimedes kõrvuti, moodustades väikese mälestusmärgi vabariigi ülesehitamise ajastust.

Kuidas sinna pääseda

Atatürki park asub Mersin kesklinnas, Akdeniz piirkonnas, otse Vahemere kaldal. Keskuse koordinaadid: 36°47′45″ N, 34°37′46″ E. Park on nähtav peamiselt promenaadilt; orienteeruge sadamarajatiste järgi idas ja Ismet Inönü puiesteel põhjas.

Lähim suur lennujaam on Adana Şakirpaşa (ADA), umbes 70 km ida pool. Adanast Mersini sõidavad bussid ja TCDD rongid; sõidu aeg on umbes tund. Mersinist kesklinna ja promenaadile on mugav sõita metroo või linnatrammi abil. Park on avatud ööpäevaringselt, sissepääs on tasuta.

Nõuanded reisijale

Parim aeg jalutuskäiguks on hommik või päikeseloojang. Hommikul on promenaadil vähe inimesi, puhub värske merebriis ja on näha, kuidas kalurid valmistuvad merele minema. Päikeseloojangu ajal muutub meri kuldseks, lillepeenrad täituvad värvidega ja keskmise allee juures asuv monument näeb eriti pidulik välja.

Park sobib igasuguse ilmaga: kuumal päeval puhub seal merebriis, jahedal päeval muutub see mõnusaks kohaks pikaks jalutuskäiguks. Võtke kaasa vahetusjalatsid, kui plaanite joosta: teepind on kohati ebatasane. Jalgratas või tõukeratas sobivad siia samuti hästi – pikk sirge promenaad on justkui selleks loodud.

Kombineerige külastus teiste Mersin kesklinna vaatamisväärsustega: Mersin Atatürki muuseum asub paar kvartalit põhja pool, suur turg on samuti jalutuskäigu kaugusel. Pargi lähedal saab sööma minna kaldapealsetesse kalarestoranidesse: Mersin köök pakub värsket Vahemere kala ja kuulsat kohalikku tantunit. Ja kui seista piisavalt kaua „Refahi märtrite” monumendi juures, lainete häält kuulates, hakkad mõistma, et Atatürki park (Mersin) ei ole lihtsalt linnaroheala, vaid mälestuspaik, mis on kirjutatud elavasse rannajoonesse.